Wednesday, 2 November 2016

ÜLESTÕUSMINE - MUUDATUSED KEHA TASANDIL

Allolev võib sulle huvi pakkuda, kui oled valinud ülestõusmise ehk siis kolmandast dimensioonist kõrgematesse mõõtmetesse avardumise. Kui asume oma valiku teostamisel klaaritama oma süsteemi piiravatest energiablokeringutest ja uskumustest ning seame teadlikult oma hetkes välja saadetavat signaali, siis hakkame kogema olulisi nihkumisi oma tegelikkusekogemuses ning füüsilises kehas.

Tohutu valguse juurdevool ning kiire vibratsioonitasandi kerkimine toob kaasa suuri muudatusi nii planeedi kui meie kehades. Tegu on sisuliselt mutatsiooniga, see on märksa radikaalsem kui lihtsalt transformatsioon. See on rakusisene nihkumine, mille tulemusena muutub meie vorm ja välimus, kuna muutub kehasisene selle osade ja keemiliste elementide kombineerumise viis. Tegu on keha põhimõttelise muutumisega, mis võib olla kestva iseloomuga kas päriliku materjali osas või kromosoome ja biokeemat puudutava geneetilise materjali osas. Muutus toimub valgusünteesi alustlooval tasemel. Toimub meie DNA-sse kodeeritud informatsiooni aktiveerimine - kahelt heeliksilt 12-le või isegi 14-le, mis vastavad meie kehas ja kehast väljaspool paiknevatele energiakeskustele ehk tshakratele.

DNA kiud on valguse ja info liikumise kanalid ning selle voolu tugevnemisega seondub sisuliselt füüsilise tiheduse vähenemine. Meie keha täitub enam valgusega.

Muutusega kaasneb kehas erinevaid tundeid ja tajusid ning need võivad olla ootamatud ning kohati ebamugavad. Näiteks endokriinsüsteem võib kiireneda või aeglustuda mõjutades nii otseselt hormonaalsüsteemi. Esineb äkitselt tekkivaid ja kaduvaid tundeid, ülevoolvaid mälestusi, piiride hägustumist tegelikkuse ja unenägude vahel. Kui sinu süsteem on integreerinud enam valgust, siis tugevneb su elekromagnetiline kiirgus. See eeterkeha saadab välja ja võtab vastu võnkeid. Taoline toime mõjutab otseselt füüsilist keha ning toob kaasa järkjärguliste muudatuste ahela, mis kestab 7 aastat. Paljude jaoks on see protsess alanud, mõnede jaoks aga kestnud juba mõnda aega. Protsess sõltub inimese valmisolekust, avatusest ja soovist. Eelkõige aga nende joondatuse tasemest, mis määrav ära nende valmisoleku võtta vastu nihet loovaid energiaid.

Olge teadlikud, et praegu toimuv valguse juurdevool mõjutab absoluutselt kõiki elu vorme, mis praegu planeedil on. Ka neid, keda võite arvata vähem teadlike või lausa täiesti uinunute hulka. Nad lihtsalt ei pruugi mõista toimuva tagamaid. Ka neil ei toimi enam mõningad nende elu osad ning tavapärane kontroll libiseb tasapisi käest. Massides on üldiselt segadus ja arusaamatus toimuva osas ning minevikus puudub analoog sellest, mis toimub ning edaspidi aina intensiivsemaks muutub.

Mis paljude jaoks praegu toimub on see, et eeterkeha võngub uute intensiivsete energiate tõttu aktiivselt ja füüsiline püüab sammu pidada. See ei õnnestu veel täielikult ning on kogetav kui molekulaarstruktuuri kiirenemine. See puudutab keha kõiki süsteeme - närve, lihaseid, veresooni, nahka, organeid ja näärmeid, mis katsuvad adapteeruda uute sagedustega. Närvisüsteem kannab neid energiad kehas laiali närviimpulssidena, endokriinsüsteem regulaarib suurt osa meie füsioloogilisest toimimisest hormoonide eritamise kaudu. Need kaks süsteemi on tugevasti koormatud, kuna püüavad pidevalt hoida kehas homeostaasi ja tasakaalu seisundit. See toob kaasa vajaduse rohkem puhata. Kui väsimus on viimasel ajal sinu pidev kaaslane, siis on see materjal just sinu jaoks.

Nii keha kui planeedi süsteemid on üle koormatud. Paljud ei mõista, et Maaema keha toimib suuresti sarnaselt teie endi omale. Et ta tegelikult hingab. Inimesed, kes on olnud koobastes või maa avaustes, on kuulnud tema hingeõhku avaustest läbi vuhisemas. Alistudes sellele võimsale muutumisprotsessile oma kehas ja planeedi kehas, laseme lahti oma piiratud eksistentsi arusaamast ning lubame nihkumistel toimuda kergemini.

Loomulikult kaasneb selle kõigega mitmesuguseid tundeid ja erilisi kogemusi. Lähenedes ülestõusmisele laseme aina enamatest meile turvalisust taganud isiklikest uskumustest lahti.

Allolev on loeteu mõnedest aspektidest:

1. Valud keha erinevates piirkondades, mis tekkivad ja kaovad kiiresti, peavalud ja äkilised teravad valuhood peas ja silmades - need võivad olla märgid energiate nihkumisest ning sellest, et enne suikunud aju osad on aktiveerumas. Protsessis toimub ajuühenduste ümberjuhtmestamine, mittevajaliku kõrvalejätmine ja uute ühenduste loomine. See toob kaasa loovate energiate tugevnemise ning sügavama meditatsioonitaseme. Muutub nii keha kuju kui energiavool selles. Võib esineda rahutust, vähenenud kekskendumisvõimet, kasvanud tundlikkust inimeste, lõhnade, keskkondade osas, lihaste ja liigeste valulikkust, seedehäireid. Muudatused jõuavad keha organiteni eelkõige aju- ja seljaaju vedeliku kaudu ning läbi närvisüsteemi. See tingib eriolukorra peas, silmades, lülisambas ja närvides, mille tulemuseks on uimasus ning surve peas. Tulemusks on ka ebaregulaarne uni ja seedimine.

2. keha rakud - koed koosnevad rakkudest, rakud molekulidest jne kuni alustloovate aatomisiseste tasanditeni. suured muudatused paistavad rakutadandilt aine ümberorganiseerumisena. Vaimset tasandilt vaadatuna on aga tegu planeedi teadlikkuse muutmisega.



Kuula üksikasjalikumalt juurde SIIT või allolevalt videolingilt



Wednesday, 4 May 2016

MEIE KEHA ON MEIE TEADVUSVIBRATSIOONI PIKENDUS JA VÄLJENDUS

Inna Inanna

Meie keha võib vaadata hämmastava organite süsteemina, mis moodustavad omavahel elundkondi, kus on võtmesõnadeks koed ja nende vahel toimuv ainevahetus, kus veri ning teised kehavedelikud kannavad laiali ja koguvad kokku olulisi toit- ja jääkaineid, kus olulisimate süsteemi elus hoidjatena ning mootoritena toimivad süda ja hingamine, aju ja seedimine. See süsteem on tervik ja kõik selle osad omavahel lahutamatult seotud. Kui julgeme eeldada, et mitte ainult meie aju, vaid tegelikult kogu keha toimib kui hologramm - see tähendab, et iga selle osa kannab endas täisinformatsiooni terviku kohta - siis oleme juba astunud lähemale sammu sügavamale tõele. 

Kui kusagil selles imelises kehasüsteemis tekib disharmoonia, mis tendentsina võimendub ning väljendub probleemina mingi kehaosa või organi toimimise halvenemises, hakkame loomulikult otsima lahendusi, sest tung tervise, kerguse, täiuslikkuse poole on meile loomuomane. Kuna oleme loonud keha toimimise kirjeldamiseks teaduse, siis sukeldume teaduslikesse uurimistöödesse ning pöördume nende poole, kes nende uurimustega ehk meist enam end kurssi on viinud. 

Aga mis siis, kui enamus seniseid teadusuuringuid on tegelenud vaid pealisehituse seoste kirjeldamisega, pööramata erinevatel põhjustel tähelepanu keha kandvale peenenergeetilisele tasandile, mis tegelikult determineerib pealisehituses toimuva? Kui pealisehituse seoste kirjeldused peegeldavad vaid pealispinnal nähtava toimimist ning algimpulsid on jäänud tähelepanuta? Siis pole imestada, et ka pakutavad lahendused püüavad likvideerida eelkõige sümptomit ning mitte disharmoonia põhjust, olles seega jätkusuutlikkusest kaugel. 

Mis siis, kui ka meie ise, oma kehale elu andjad, kipume unustama oma keha tõelise alkeemia ning vaatleme seda kui mehhaanilist süsteemi, mis mingi liikuva tükina mööda eiteakus ja eiteamiks rippuvat maakera eiteamispõhjusel liigub, toitub, kasvab, sigib ja sureb. Kas ei kõla absurdselt? Ja just selle absurdini on mõnikord kasulik jõuda, et lubada endal ammutada uut hingamist. Et kukkuda probleemi tasandilt jätkusuutliku lahenduse tasandile. Ning julgeda näha iseend sellena, kes tõeliselt oleme.


Tavalähenemiste piire ületavad arutelud inimkeha ja selle toimimise koha pealt on väga tervitatav nähtus. 

On ju päevavalgele tulnud ohtralt infot ravimitööstuse manipulatsioonide kohta ning me kõik väärime avatud mõttevahetust, püüdleme suurema vabaduse ja selle teostamise poole. Muuhulgas oma kehasse puutuvas.

On suurepärane, et õpime teadvustama oma kehas toimuvat ning kogeme seetõttu paremat kontakti oma füüsilise poolega. Kuigi keha pole asi iseeneses, on hea läbisaamine sellega äärmiselt oluline. Terve ja elujõust pakatav keha on võrratu tööriist eneseteostamisel ning maise kogemuse erinevate aspektide täiel rinnal nautimisel. Nii võime vaid rõõmustada, et üldsuse ette jõuab aina enam infot sellest, kuidas oma kehalist poolt odavate ja lihtsate meetmetega toetada, näiteks keha pH-taset jälgides.

Kehakeskse lähenemisviisi täienduseks võime soovida vaadata veelgi sügavamale ning astuda sammu lähemale tõele sellest, kes me tegelikult oleme.

Sellal, kui on hea teada ning mõista kehale omaseid toimimisviise, võiksime võtta uurimise alla ka selle, kes või mis kehale need toimimisviisid ette kirjutab. Meie keha meie teadvusvibratsiooni pikendus ja väljendus. Viimast saame muuta oma suhtumisi teadlikult suunates. Selle tulemusena nihkub kohe ka keha.

Keha ei toimi seega asjana iseeneses. Iseenesest ta vaid mädaneb pärast seda, kui kehale hingamise andnu kehast on välja libisenud. Nii võiks olla kasu teadmisest, et keha teaduslikult kirjeldatud toimimisviisid on vaid üks võimalus paljude seast. Et keha võib toimida ka vägagi teistsugusel moel ning teebki seda, kui vaadata ümber eeldused, millest lähtutakse. Meie ajatut pärismina iseloomustab piiride puudumine. Nii oleme võimelised realiseerima ka lõputul hulgal erinevaid võimalusi.

Kõike maist ja kehalist toetab seestpoolt tavasilmale nähtamatu peen teadvusvibratsiooni võrgustik. 

On teada tõsiasi, et oma tähelepanu osutamisega teeme valiku, kas energia jääb laineks või manifesteerub osakesena. Kollektiivina oleme keskendanud end pikemat aega teatud fenomenidele neid niiviisi oma kogemusse põlistades. Oleme defineerinud enda jaoks asjad, mis on meie kehale head ja mis mitte. Mõned neist arusaamistest on üksteisega vastuolus. Tulemuseks on paras segadus, kus me ise ka enam täpselt ei tea, mis meie keha tegelikult toetab ja mis mitte – kas mingi toiduaine on mulle hea või on see geneetiliselt muundatud, on see ökoloogiliselt kasvatatud või hormoone täis süstitud, sisaldab see gluteeni või laktoosi, on selles ikka piisavalt vitamiine-mineraalaineid-valke-rasvu-süsivesikuid või parajal määral kilokaloreid, leidub seal ehk mingeid kunstlikke säilitus-, värvi- ja muid lisaaineid või leidub nende jääke kasvatuskoha pinnases, kas toit on värske või ületöödeldud, kas kasvatatud kodule piisavalt lähedal, tekitab kehas happelise reaktsiooni, kas seda süüakse teiste ainetega õiges kombinatsioonis, on see kooskõlas veregrupile omase seedimismustriga, on see taskukohane jne. Ja, last not least, kas konkreetne toit on üldse maitsev. Kuidas selles tohuvabohus orienteeruda ning pakkuda oma kehale parimat? Oleme oma uskumustega pannud iseennast vangi. Ja selle hea külg on, et oleme varem või hiljem sunnitud otsima sügavamat tõde asjade toimimisviiside kohta. Ning haakima end lahti mittevajalikust välisest infomürast.

Tõde on mõistmises, kes me tegelikult oleme, sügavamas ja ajatus mõttes. Oma piiritus potentsiaalis ja loomisvõimes. Oma elu reeglite kirjutajana ning oma kogemuse autorina.

Keha on igaühe looming. 

Me saame selle kingituseks vanematelt kui võtme maisesse ellu ning meil on võime kujundada seda vastavalt oma valikutele. Nii on vastutuse võtmine oma keha/tervise eest vaid üks samm vastutuse võtmisel kogu oma elukogemuse/tegelikkuse eest. Kusjuures vastutus tähendab tunnistamist, et oleme ise oma kogemuse autorid. Sajaprotsendiliselt.

Keha hoiab toimimas seda läbistav-toetav peenenergia võre – iga rakk on olemuselt vibratsioon. Keha toimib täpselt nii hästi kui sujuvalt ja takistusteta voolab selles võrgustikus energia. Kehaorganid vaid peegeldavad seda lõputut eluallika tukslemise protsessi meie võres. See, kuidas me sellel voolul oma süsteemis liikuda lubame, on meie endi teha. Kui vool on takistatud, süsteemi teatud osad jäävad energiapuudusesse, siis meie keha väsib, nälga jäänud organid nõrgenevad ja haigestuvad, füüsis jäigastub, vananeb, „sureb” ja hakkab eluhinguse lahkudes lagunema.

Piiravad uskumused on need, mis meie energiavoolu takistavad. 

Nende taga on süsteemi kinni jäänud negatiivsed emotsioonid, hirmutunded. Neid järkjärgult vabastades ja ümber kirjutades on võimalik tõsta oma kehasüsteemi toimimine täiesti uuele tasandile ning avardada tohutult oma kogemispotentsiaali tervikuna. Keha tasandil, ja see omandab siis hoopis uue kvaliteedi – hinge templiks olemise kvaliteedi –, kasvab meie võime võtta tänutundega oma seedimisse absoluutselt kõike, sest oleme ja hingame täielikus teadmises, et kõik on allikaenergia pikendus, ehe valgus ja armastus, ning saab teha meile ainult head. Nii võime otsustada defineerida oma keha toimimisviisi teisiti - toita oma füüsilist süsteemi hoopis muul moel kui tavatoiduga. Olgu siis kas erilisel moel hingates, päikesevalgusel end täita lastes või otse oma rakkude ja aatomite keskme sisekosmosest eluenergiat ehk praanat ammutades. Sest seda viimast me ju toidust eneste jaoks sünteesimegi. Näiteid niiviisi toimivate kehastunute kohta on küllaga.

Meie valikuvõimalused on avardumas. Tee nende juurde algab teadlikkuse kasvatamisest ja muutuse loomise soovist. Muutus saab teoks hirmu ja eraldatuse asendamise kaudu armu ja ühendatusega. Läbi selle omaks tunnistamise, kes me tegelikult oleme.



Avaldatud Alkeemias 04.05.2016

Tuesday, 5 January 2016

MANDALATE TOEL ELUMAAGIAT AVASTAMAS

Mis on ühist inimelul ja mandalal? Kuidas aitab see meil meenutada, kes me tegelikult oleme? Miks on mandalatega tegelemine nii mõnus?


Miks on värvimisraamatud ka täiskasvanute seas viimasel ajal popid?

Sest oleme oma loova poole sageli vaikima sundinud ning see januneb eheda eneseväljenduse järele. Värviraamat on selliseks harjutuseks just sobiv võimalus. Nii on värvi- ja loomeilma sukeldumine kui värskendav kümblus. Aidates taasleida endas mängulisus ja puhas olemise rõõm – need elu nauditavaimad küljed, millest kunagi küllalt ei saa. Murdes nii kergesti läbi tõsiduse ja murelikkuse müüri ning sulandades raame, mis erinevatel põhjustel omaks tunnistatud. Saades nii aimdust vabast voolamisest, mis meie loomulikem seisund, võib meis elavneda teadmine ka märksa avaramatest võimalustest, kui seda igapäevases rutiinis olles endale oleme tunnistada julgenud.


Alustuseks aitab piltide värvimine maandada stressi, rahuneda, endasse tulla. Viimane kirjeldab tabavalt mandalatega tegelemise eripära. Eesti keele täpsus mõnede seisundite sõnastamisel on geniaalne. Iseendast välja minek energeetilises mõttes just seda tähendabki – me pole enam täielikult oma kehas, pole korralikult oma süsteemi energeetilises keskmes, pole kohal siin ja praegu. Täpsemalt – oleme pinges ehk siis enesest väljas.



Mandala kui meditatsioon
Pingete maandamiseks ja rahunemiseks on erinevaid viise. Hingamine ja meditatsioon aitavad lahti haakida meid endasse mässinud negatiivsetest mõtteahelatest. Naasta avarama tõe juurde ja kogeda üldist heaolutunnet. Täpselt sama mõju on mandalatesse süüvimisel – olgu siis neid värvides või täiesti uusi mustrieid kujundades. Lihtne ja tõhus viis lõdvestuda, mis ei vaja mingeid eelteadmisi. Mandalate teada-tuntud tervendavat mõju on kasutatud aastakümneid nii vaimsete kui sõltuvuslike häirete leevendamiseks, kuid ka niisama väsinud inimeste tasakaalustamiseks. Teadlikkust ja virgumist hindavate jaoks kujutavad nad endast suurepärast võimalust enese sihipäraseks häälestamiseks ehk siis oma võnketasandi nihutamiseks. Lapsed haakuvad mandalamaailmaga otsekohe. Selleasemel, et laps teise tuppa „järele mõtlema” saata, paku talle värvimiseks üks mandala. Ning võta üks ka endale. Küll näed – konfliktiolukord laheneb iseenesest, sest oled selle vabaks lasknud ning otsustanud keskenduda lahendusele.



Mandala müstiliselt heliseva nimetuse taga on iidne ja ajatu tarkus
Peamised võtmesõnad selle lahtimõtestamiseks on terviklikkus ja keskpunkt. Nende tähendus on üks – kõik olemasolev on elu pealispinna all omavahel lahutamatult seotud, kuna on üheainsa allika väljendus. Nii lubab tervendavalt mõjuv kokkupuutumine mandalatega meil unustada omandatud valearusaamad eraldatusest ja üksiolemisest, puudusest ning piiratusest. Ning leida endas üles mõnus terviklikkusetunne. Sellest lähtumine annab hindamatu impulsi ükskõik millise eesmärgi poole liikumisel, sest sa ei tegutse mitte üksi vaid kooskõlas oma sügavama olemusega ja kõige olemasoleva toetust kogedes.



Mandalamaagia värviraamatusse on korjatud kahel mustril põhinevad ringimandalad. Ring kui iidne sümbol on teadaolevalt oma keskme funktsioon ja eksisteerib ainuüksi selle olemasolu tõttu. Erinevates traditsioonides kasutatakse ringi kõiksuse sümbolina sageli – olgu tegu arhitektuuri ja ruumi loomisega, tantsuringis pöörlemisega, aastaringi, yin/yang sümboli või kasvõi päiesekettaga – need kõik peegeldavad liikumist ümber maailma telje, mis justkui pööritab enda ümber endast välja kiirgavat. Ning andes keskmes pulsseerivale piiramatule potentsiaalile konkreetse väljenduse ajas ja ruumis.

Inimene kui mandala
Mandala kui kõiksuse mudeli tähendus on üle kantav ka inimesele. Meie mikrokosmos kannab hologrammina endas makrotasandi informatsiooni. Nii läbib inimkeha süsteemi taevast ja maad ühendav telg, mis lõimib meis kokku ajatu ja ajaliku. See, kuidas neil aspektidel endas väljendada lubame, kuidas neid enda kaudu väljendada võtame, loob meie füüsilise kogemuse – ikka seestpoolt väljapoole.



Kas märkad, mida sa just praegu endast välja saadad? Või nüüd? Mida mõtled, kuidas end tunned, mida sellest lähtuvalt sõnadesse sead või tegudesse voolid? Seda märkama ja teadlikult soovitud suunas nihutama õppides hakkab järk-järgult muutuma ka su kogemus. Elu meisterlikkus seisnebki iseend toetavate valikute tegemises, oma valikuvabaduse teostamises igas hetkes. Sügavas mõistmises, et kõik saab alguse minust ning on minust lahutamatu. Ning võimalustel pole piire.

Kuidas saavad mandalad mind aidata?
Mandala on meie olemuse peegeldus, kokkupuude nendega on kui sõõm värsket õhku, virgutav sukeldumine tõelisusse, mis laseb meil tunda end kõva kraadi võrra elavamana. Olla õnnelik lihtsalt niisama, ilma välise põhjuseta. Leida kergesti põhjuseid enda veelgi paremini tundmiseks. Märgata oma elus positiivset ning tunda rinda tänulikkusest ja sügavaist äratundmistest pakatamas. Näha enda ümber ilu ja keskenduda elu innustavatele aspektidele. Olla inspireeritud ehk siis seestpoolt innustunud. Ja saata nii välja vaimustunud signaali – järjekordne emakeele tabavuse näide!



Enda tuunimine vaimustava signaali edastamisele ongi parim ellu panustamise viis. Kas oled märganud, millised mõtted sellises seisundis tekkivad? Või millised teod päevakorda kerkivad? Proovi ise järele! Luba mandalamaagial kanda end avaramate võimaluste juurde. Mängulist avardumisekogemust!

Avaldatud ajakirjas PSÜHHOLOOGIA SINULE, jaanuar 2016



Wednesday, 18 February 2015

HOIAKUTE NIHUTAMISE VÕIMALIKKUSEST

KAS OLEME VALMIS VAATAMA SOOROLLIDEST KAUGEMALE?

Juhtusin kuulama Kristiina Ehini ettekannet PM arvamusliidrite lõunal. Ehe väljendus sisimas vastuse järele karjuvatest küsimustest. Teemadel, mis meie olemise alustalad. Ons meid vangi pannud hoiakute nihutamine võimalik? Kuidas?

Preview

Soorollidega seonduva temaatika üles kerkimine on äärmiselt tervitatav. See puudutab meid kõiki, sõltumata soost. Armastuse jagamine ja saamine on meie põhiolemus ning piirangute eemaldamine armastuse voolamise teelt on võimalik. See on järkjärguline protsess, mille käivitab muutuse loomise soov ja eneseteadvustamine. Kas oleme selleks valmis?

Kui vanamoodi kuidagi enam ei saa, võrsub ebamugavusest muutuse loomise potentsiaal. Janu mõista asjade sügavamaid toimemehhanisme. Vanad pealispindsed viisid ei sobi enam üldse. Ka betoonpõrand ei hoia allasurutut enam varjul. Nii kerkivad ka eesti elus üles haisvad piinlikkusttekitavad mullid, mida eelnevalt hoolega on varjatud ning sileda pealispinna all püütud hoida. See on tervenemisprotsessi märk - pimeduses peitub valgus, just koidu eel on taevas tumedaim. Suurepärane võimalus oma koduõue rookida, luues nii ruumi uuele ja helgemale.

Milline on siis asjade toimimise mehhanism? Kuidas elu käib, mismoodi energia töötab - sest ka mittefüüsikutele pole täna teadmata, et kõik on lihtsalt energia. Ei hea ega halb. Meie kogemuse määratleb see, kuidas asja tajume. Nii on klaar, et kogemus on igaühe enda luua. Edasijõudnud elu- uurijad on kuulnud sarnase ligitõmbamise seadusest. Vaadates elu läbi selle olulisima loodusseaduse prisma selgub, et kogemuse allikas on iseendas ja seega on juhtohjad meie endi käes. Elu toimib seestpoolt väljapoole. Absoluutselt alati.

 
Mõni lugeja võib ehk kogeda endas vastuolulisi tundeid. Kas me ise olemegi süüdi, et asjad soorollide maastikul nii on? Mina küll ei ole! Mõni teine aga ehk hoopis toetavamaid mõtteid, näiteks: väga huvitav, vaatame õige lähemalt. Sest olgem ausad, esimese, pikalt läbiproovitud lähenemise puhul on tegu tupikteega. Viimane, küpsem reaktsioon annab märku teatud rahunemisest ja rahu sõlmimisest iseenda ja maailmaga. Süüdlaste otsimise lõpetamisest ja vastutuse võtmise valmidusest. Mõistmisest, et vastuvoolu ujumine on väsitav ja loodusseadustega võitlemine mõttetu. Sarnase ligitõmbe seadus on võrreldav gravitatsiooniga, ons mõtet end lõhkuda seda ignoreerides? Ehk ollakse lihtsalt omal nahal kogenud, et võitlus millegi vastu vaid kasvatab selle jõudu, mis lõppkokkuvõttes lihtsalt tühjaks tõmbab. Ka antud juhul võib välja mõelda veel mõned seadused, püüda täpsemalt reguleerida elu pealispinda, katsuda kehtestada kohustuslikke soorolle. Kuidas ent tagada nende kehtivus muuhulgas elu intiimset sfääri hõlmavais sugudevahelistes suhetes? Keeruline lugu. Ilmne märk, valimaks kergema vastupanu tee - julgeda vaadata sügavamale ja luua muutust käsikäes elu toimeviisiga ning mitte sellele vastu punnides.

Meie füüsiliste meeltega kogetava maailma all on peenem ja silmaga nähtamatu energiavibratsioon. Selle tajumiseks ei pea olema üleloomulike võimetega. Piisab seose märkamisest oma kehatunde ja tegelikkuse kogemuse vahel. Küllap oled märganud - armastavas ja rõõmsas võnkes kulgedes on asjadel kombeks laabuda ning lahendused tulevad ise kergelt sinu juurde. Ja vastupidi, stressis ja innuta toimetades ei pruugi ka pingutused soovitu saavutamiseks vilja ei kanda, vaatamata sellele, et oled olukorra kontrollimisse kõvasti mõttetööd panustanud. Oma sisetundest teadlik olemine on tegelikult lihtne ja loomulik, kuigi kogu haridussüsteem ja ühiskonna toimestruktuur on meid õpetanud sellest võõranduma. Nii on lahtiühendumise märgiks mõnikord see, et tiksume kohusetundlikult kooli ja töökoha poolt ettekirjutatud rütmis, täidame usinasti meile pandud kohustusi, ent sisemist heaolutunnet ei pruugi kogeda. Ja see tekitabki protesti ning loomulikuna
näiva soovi leida süüdlane.

Me oleme tõepoolest meeste ja naistena kõik võrratud jumalad ja jumalannad, ent sedagi vaid pealtnäha. Sügavamal tasandil elavad mõlemad energiad meist igaühe sees. Mees- ja naisenergia, yang ja yin võnguvad meis kõigis igas hetkes. Need kaks terviku osa pulsseerivad iga mehekeha pealispinna all. Ja mehe suhtumine iseendasse, neisse mõlemasse ning nende omavaheline suhe moodustab teatud energiamustri - nimetame selle ligitõmbe punktiks -, mis veab mehe elukogemusse just sellist tüüpi naisi, nagu on temas elunev jumalanna, ning taolisi mehi, nagu on tema sisemine mees. Sugudevahelised suhted tema igapäevaelus on vaid peegeldus sellest, missugune on mehe ligitõmbepunkt, yin/yang balanss. Ning naisel täpselt samuti temagi kogemuse juur on tema sees.

Sisult äärmiselt lihtne, igapäevaellu integreerimiseks ent eeldab iseendaga pidevas kontaktis olemist. Minuga elus haakuvad mehed on peegeldus mu sisemisest mehest, naised aga näitavad mulle mu sügavamaid naisi puudutavaid uskumusi. Sellele toetuvad ka kõik suhted. Kõik meie elulised kogemused annavad aimu meie sisemisest yin/yang'ist. Need meie olemuse terviklikkusest aimu andvad kaks külge on teineteisest lahutamatud ning sisalduvad üksteises. Nad peegeldavad meie sidet taeva ja maaga, seda misoodi me endast välja anname ning kuidas elu poolt antavat vastu võtame - seda mismoodi eluenergia meie maale kehastunud süsteemis liigub.

See on ülevaatlik arusaam inimese toimimisest energeetilise olendina ning põhineb meie ajatu olemuse androgüünsusel. Kuniks näeme end tervikust väljarebitud pooliku olendina, kelle jaoks pole täiusekogemus võimalik, seni on käristatud ja pidevalt millegi puudumist rõhutav ka meie kogemus. Hetkest, kui otsustame tunnistada terviklikkuse võimalikkust ka mehe või naisena kehastunult, hakkame looma enda jaoks ruumi, kus vabadus ning tingimusteta armastus meie käeulatuses on. Kas pole vägev! Kõik otsad ja otsused on minu enda kätes!!

 Eesti naissoo kogemus ja selle tänane seis on kui kvintessents terves maaimas toimuvast, kus yin/yang suhe tasakaalupunktist niivõrd kaugele nihkunud, et on tekkinud potentsiaal suuremastaapseks nihkeks - ja kuigi pinguletõmmatud kummi tagasilöök on kiire, ei toimu tagasipöördumine normaalsusesse üleöö. Olukorra kujunemine on kestnud aastatuhandeid ja jumalanna naasmine eelkõige sisemine protsess, mis tähendab hoiakute nihutamist, olles nii aeganõudev. See juba käivitunud nihe taastab järkjärgult suurema tasakaalusesundi mõlemate, nii meeste kui naiste jaoks. Sest kuigi see pole sookeskne, väljendub muutus hoogu kogudes suuremat turvatunnet ja rahulolu kogevates naistes ning end aina enam ühendatuna tundvates meestes, kes on võimelised looma teineteist sügavamal tasandil mõistvaid ja toetavaid suhteid. Ilmnedes uute tegelikkuste kujunemises, kus meie omavaheline ühendatus on selgesti hoomatav ning millegi armastusest vähema jagamine absurdne.
  
Tunnustamata oma väge, oma isiklikku osalust seisnegu see või vaid näpuga näitamise lainega kaasa minemises pole võimalik oma kogemusse muutust luua. Ainult teadvustades oma piiravaid hoiakuid, mis kolekogemusi meie ellu toovad, neid filtreid, mis jumalikul täiusel meile koletislikuna lasevad paista täpsemalt, neid filtreid märgates ja otsustades mitte lasta neil end kõigutada ega endale libatõdesid sisse sööta –, avardub meie kogemise spekter. Tunnustades kõigepealt iseend kui piiritute võimalustega inimolendit, kelles tuikab talle hingamist andev eluallikas. Sealt võrsub võime näha ja tajuda lõpmatut potentsiaali ja harmooniat ka teistes ning meie ümber. Sest kui võtame muuta oma maailmataju, nihutada oma vaatamise raamistikku, peab muutuma ka maailm. See on seadus.